Juvduu päälgis
– Merja Aletta Ranttila kuvvim luándupäälgis muštâl anarâšâi päikkijuuvâst
Juvduu rido jottee luándu- já kulttuurpálgátavluh muštâleh mainâsijd Juvduu ivnáás moonnâm ääigist. Amnâstâh lii nuurrumsahhiittâlmáin páihálijd ulmuid, Juvduu jotteid sehe kirjálâšvuođâst. Juvduu päälgis lii vuossâmuš já nubetohán áinoo luándupäälgis, mast teevstah láámeiddei anarâškielân. Kuvviittâsâst västid aanaarlâš taaidâr Merja AlettaRanttila.
Juvduu, juuvâi juuhâ, lii Anarâšâipäikkijuuhâ. Juvduu lii lamaš ain kuáhtámsaje, já ko lii kuáhtájum lii meiddeisavâstâllum. Pálgá raavâtavluid láá čuákkejum mainâseh nuuvt Juvduu jottein,tábáhtusâin ko kuáláástmist-uv.
Keessiv Juvduust puállurääsih lieđđejeh jásuávvileh paŋâdeh. Čohčuv riddoin já čaasij alne lihâdeh kuálásteijeeh já kokuávžur tuáppee kulloo rullâ páárgádmin. Ko ruške puátá, te suáhi- jásupevuovdij ivnáásvuotâ lii valjaa. Tälviv čyevvejum luándupäälgis lii älkkee jotteeđ, tobbeen puáhtá ihastâllâđ luándu muččâdvuođâ já ordeijee-uvks kuovsâkkâsah.
Kiäinukuvvim
Juvduu máddáábele rido kiäinu algâkeeči lii Saarikoskentiest, suullân kilomeetter keččin sämimuseo Siijdâst. Pálgá vuolgâsaje lii Saarikoskentie čižetpeln váhá ovdil MKTL kyeliviljâlemlágádâs. Aanaar kyeliviljâlemlágádâs uápistemkoolbâ maŋa kalga jotteeđ sl. 600 meetterid já tast maŋa puátá oovdeld siemin jolgâdâsâš, kogo päälgis juátkoo. Suullân 300 meetter maŋa päälgis jorgeet čižetkietân. Vuolgâsaajeest 2,2 kilomeetter keččin puátá oovdeld Akselláávu. Láávu kulen lii Njuámmilcoskâs kuuvl 550 meetter mätki. Pälgiskoskâ Solokuoškâst Njuámmilcoskâs räi lii čyevvejum já tot avrajuvvoo tälviv.
Njuámmilcoskâs hiäŋgušalde maŋa Juvduu päälgis muhâttâl juuvâ taavaabele rido mield. Tobbeen kalga čuávvuđ oransijd uápistemmeerhâid. Njuámmilcoskâs kulen Juvduujuuvâ taavaabele riddoost lii tulâstâllâmsaje já ávusláávu. Suullân 100 meetter keččin láávust puátá oovdeld puásuiäiđi, já tast maŋa päälgis juátkoo 180 meetterid kidâ vandârdemkiäinui ratkuuttuv kuuvl, mast iärrán kiäinu Ocâmâš-tuoddâr oolâ. Njuámmicoskâs láávu kulen suullân 1,6 kilomeetter jotteem maŋa oovdeld puátá čievrâmaađij, mon mield kalga jotteeđ suullân 600 meetterid. Päälgis kiäzzu já juátká teermi pajas pecimiäcán já jotá E75/E4-maađij kuuvl váhá sämimuseo Siijdâ taavaabel.
Kittâlmaađij piällást lii iästuttes päälgis Njuámmilcoskâs šalde kuuvl. Pálgá mield puáhtá jotteeđ išedeijee vieváin jorreestovlijn tâi párnáivávnoin. Pálgá taavaabiälááš koskâ Njuámmilcoskâsist Huáššijávráá já Huáššiaijuu kuuvl lii piddedum.
Merja Aletta Ranttila muštâl sämmilâšvuođâst sanijgijn já kuvijgijn
Luándupálgá kovvejeijee Merja Aletta Ranttila(š. 1960) lii Suomâ tobdosumos sämmilâš kovetaaidâr. Ranttila lii šoddâmpegâlmâssân sämmilâšâin muštâleijee herkis kuvijnis já sárnuttelleelinopargoinis. Sun lii meiddei kuvvim ennuv sämmilâškirječällei pyevtittâs jásämikielâlâš oppâmateriaal.
Stuorrâ koválâš pyevtittâs lasseen Ranttilalii olgosadelâm 1990 -lovvoost sämikielâlâš Ánde -párnáikiirjijd. Ive 1999olgosadelum pargo Jieijâs kove Merja Aletta Ranttilast tuálá sistestis meiddeitaaidâr jieijâs tiivtâid já kuuvijd. Ranttila lii taaidâvuođâstis kuorâttâllâmjieijâs pärnivuođâ tubdâmušâidis já reagistim meiddei äigikyevdilis aššiijd,tegu soođiijd já pirâskatastroofiijd. Soromielâlâš ivnij vyestitiäddun lii majemuiivij äigin puáttán uđđâlágán jalahâsvuotâ já čuovvâdvuotâ, mii uáinoo meiddeiJuvduu luándu já kulttuurpálgá kuvviimist.