Pänituoddâr palvâlusah
Äššigâspalvâlem já uápistem
Pänituoddâr meccikuávlust iä lah luándukuávdááh tâi tuveh, mut aldemuin aassâm- já mađhâšemkušvdáin toh láá maaŋgah. Tárbulijd káártáid já luuvijd finnee táin soojijn.
- Urho Kekkonen aalmuglâšmeeci äššigâspalvâlmist
- Avveel palvâlemčyegis
- Paje-Laapi luándukuávdáš Siida, Aanaar
Purâdem, mälistem já evvisij haahâm
Käävpih já kähvivisteh
- Aldemuuh käävpih já palvâlusah kávnojeh Suáluičielgi mađhâšemkuávdáást (inarisaariselka.fi, suomâkielân) sehe Avelist já Anarist (inari.fi).
- Čuđejuvmaađij luoddiäruust lii keessiv kähviviste.
Tulâstâllâmsajeh, káttuseh já peivituveh
- Tulâstâllâmsajeh láá Äpisjuuvâ, Čuđejuuvâ já Louhioja njaalmijn.
- Tulâstâllâm várás rahtum káttuseh láá Kyepisistjávráást sehe kyehti Harripäät-oivij nuorttiibeln.
- Rávdujävri peivitupe lii Pänituoddârist tavenuortâs Pännijäävri já Passaašluobbâl koskâsâš Rávdujävri taveriddoost Aanaar-Avveel-moottorkiälkkárađe pellâst. Tupe lii uáivildum tuše peivikiävtun.
- Kyläjoki peivitupe lii áávus 1.6. - 30.9.
- Staatâ enâmijn Paje-Laapist lii Meccihaldâttâs unnum tuulâ puáldim enâmân koččâm riissijd já oovsijd keevtin sierânâs lovettáá. Tuoivâ lii, et aitârdum tulâstâllâmsajeh kevttuuččii ain, ko toos lii máhđulâš.
- Meccipuáluváruttâs äigin tulâstâllâm lii kieldum jyehi saajeest, meiddei huksejum tulâstâllâmsoojijn. Mätkivuoššâm uážžu kuittâg kevttiđ.
Juuhâmčääci
- Čääci lii táválávt juvâttettee, mut kesipaahâi čääsi kannat vuoššâđ.
Pasâttâshuolâttâs
- Meccikuávlust viggoo roskettis vaandârdmân ađai tuoivâ lii, et jotteeh pyehtih ruskijdis meddâl meeccist. Tuvij ohtâvuođâst láá kuittâg ruskij renskimsajeh já Avveeljuuvâ Kuldal kiäinu vyelgimsaajeest lii ekosaje.
- Luuvâ lase roskettis vaandârdmist.
Koškehiivsigeh
- Puohâi aitârdum tuvij, kámpái já tulâstâllâmsojij ohtâvuođâst lii koškehiivsig.
Ijâstâllâm
Teltastâllâm
- Teltastâllâm lii loválâš juáhháá vuoigâdvuođâ (suomâkielân) mield.
Ävđin- já láigukámpáh
- Avveeljuuvâ Kuldal uđđâsiähá kámppáást Kuldal Station šiljoost lii ävđintupe já láigukámppá.
- Louhioja ävđintupe Avveeljuuvâ máddáábeln, suullân 400 m keččin juuvâst Avveeljuuhân kolgee Louhioja viestârbeln.
- Liljeqvisttabarta ävđintupe lii Čuđejuuvâ nuorttâriddoost suullân 350 m keččin Avveeljuuvâst.
- Ryettikuoškâ ävđin- já láigukámppá Avveeljuuvâ taveriddoost suullân 3 km Čuđejuuvâ njäälmist nuortâs.
- Čuoivâjävri ävđintupe lii Menišjäävrist suullâm 7 km maadânuortâs, láádu uárjiriddoost, mii lii Čuoivâjavrij koskâsii myeđhist.
- Kuávžurjävri ävđintupe lii Kozzâčuoppâmoivij já Jompávarij koskâsii Vyelemuu Kuávžurjäävri máddáákeččin Kuávžurjuuvâ nuorttiibeln.
Láigukámpáh
Meccikuávlu láigutuuvijd puáhtá laiguuttiđ kuávlu luándukuávddáin.
- Juntinoja láigustohpu (suomâkielân) Aanaar-Pokka-maađij aldasijn
- Kaareehjuuvâ láigukámppá (suomâkielân) Rááhájäävri viesrârriddoost
Ijâstâllâm aassâmvavnust tâi -avdost
- Pänituoddâr meccikuávlust iä lah palvâlusah karavaanaráid, mut jiešráđálâš mađhâšeijei mielâkiddiivááh orostemsaajeeh vissásávt kávnojeh.
- Aldemuuh ärbivuáváliih leirimsajeh kávnojeh Avelist (inari.fi). Suáluičielgi mađhâšemkuávdáást (inarisaariselka.fi, suomâkielân) já Kyláuáivist lii jieškote-uvlágániih palvâlusah meiddei karavaanaráid, veikkâ eidusâš leirimsaje ij lahgin.
Ijâstâllâm aldakuávlust
- Suáluičielgi mađhâšemkuávdáást (inarisaariselka.fi, suomâkielân), Anarist (inari.fi) já Lemmest láá maaŋgah hotelleh já eres ijâstâllâmfinnoduvah.
Reiskäpij laiguuttem
- Suáluičielgi mađhâšemkuávdáást (inarisaariselka.fi, suomâkielân) kávnojeh laiguuttem várár maaŋgâlágáneh reiskääpih.
Lihâdemiästulij palvâlusah
- Lihâdemiästulij palvâlusah iä lah Pänituoddâr meccikuávlust.
Eres palvâlusah aldakuávlust
- Aldemuuh paaŋkih já tiervâsvuođâkuávdááh kávnojeh Avelist já Suáđigilist.
- Paŋkkiavdomaatti kávnoo Suáluičielgist. Tobbeen kávnojeh meiddei käävpih, ravâdâsviäsuh, kähvivisteh, huolâttâssajattuvah, taaksih já ijâstâllâmpalvâlusah.