Tave-Lappi, Aanaar, Maadâ-Vaarjâg
Vääččir meccikuávlu, Paje-Paččvei aalmuglâšmecci (nasjonalparkstyre.no, tárukielân)
Piilola päälgis lii mielâkiddiivâš, historjálâš meccikiäinu kuácceevyevdistielâsist tavveen. Taat 35 kilomeetter kukkosâš kesivandârdemkiäinu ovtâstit taažâlâš Paje-Paččvei aalmuglâšmeeci já Vääččir meccikuávlu Suomâst. Kiäinu heivee pyeremustáá hárjánâm vandârdeijei.
Vandârdemkiäinu enâduv haldâšeh pecivaljaas, kiäđgáás enâmeh. Algâvyevdih, koskâkiärdásiih šelis meccikuávlujäävrih, juvviih já ucessiähá jiäggááh pyehtih saijaasvuođâ já mulsâšuddeevuođâ vyevdipirrâsân. Veikkâ luándu ij tuubdâgin staatâi koskâsijd raajijd, te Taažâ já Suomâ luánduenâduvâst láá iäruh iärrás lasseen meeci asehaamijn.
Utkáás vandârdeijee áiccá pirrâsist meerhâid meeci ellein já luándu jurâmist. Tobbeen kost muorâkuáráttâh lii uuccâm purrâmâš pecikoorâ vyelni, láá muorâ páárhust merikooskâi rääigih. Meid kuobžah kuleh meeci ässeid, já toh vuáttojeh iärrás lasseen áávus koivum kuuđhâmievtâin. Tave pecivyevdi ovdánemmuddoin meccipuáluh já stoormah láá teháliih vyevdi uđâsmitteeh. Čapis čiđđâtiälhuh peesij ruŋgoin muštâleh tovláin meccipuáluin. Räijejum kuávlust siämmáákulij viirrâm muorâruŋgoh muštâleh stoormâ sunde.
Piilola päälgis lii meid kulttuurlâš kiäinu, mon jođedijn puáhtá mieldieelliđ, maggaar lâi eellim meecist tovle. Meccitáálui eellim kuálláás jaavrij riddoost vuáđudui jiešráđálii tálutuálun. Meccitáálust tollii motomijd šivettijd já poccuid, pivdii kyele, miäcástii já ellii tááláá ääigi uáinimčievâst vyeligávt kukken čuákkipaaihijn. Vandârdemkiäinu kuorâd puáris meccitáálui já siijdâi, Suomâ Njellim já Taažâ Vaggatem, koskâsijd jotteemkiäinuid. Ákšoin verâstum pilheh puáris aaihâi siijđoin čäittih tovláá jotteemkiäinu linjim. Vääččir meccitááluh kuárránškuottii 1970-lovvoost. Tááláá ääigi Vääččir lii joskis meccikuávlu, kost páiháliih ulmuuh joteh puásuipargoin, meccipiivdost já kyelipiivdost.
Piilola pálgá jiešnálásâšvuođâ lasseet vala kiäinu aalmugijkoskâsâšvuotâ. Piilola päälgis lii šoddâm Taažâ, Ruošâ já Suomâ koskâsii luándusuojâlem- já luándumađhâšemoovtâstpargo puáđusin. Vandârdemkiäinu jotá ohtâlâs Pasvik-Aanaar -räjimuorâstuvâst (pasvik-inari.net, suomâkielân), mii lii taam kuulmâ staatâ kuávlust.
Pálgá tipšo Suomâst: Meccihaldâttâs, luándupalvâlusah (suomâkielân).
Taan siijđo čujottâs lii aanaar.lundui.fi/piilolapaalgis
