Piilola pálgá ravvuuh já njuolgâdusah

Ravvuuh Piilola pálgást liihâdmân

Tuulâ cokkiittem lii ollásávt kieldum meccipuáluváruttâs ääigi. Lii avžuuttettee kevttiđ virgálijd tulâstâllâmsoojijd láávui já ävđintuvij ohtâvuođâst tâi aainâs-uv kevttiđ puáris tullâsaje ko taggaar kávná. Návt puáhtá kepidiđ meeci kuullâm.

Paje-Paččvei aalmuglâšmeecist ávustuulâ cokkiittem lii vyevdienâmijn almolávt kieldum 15. 4–15.9 koskâsii ääigi.

Schengen-enâmij aalmugjesâneh já toh kuálmádij enâmij aalmugjesâneh, kiäin lii orroomlope tai viisum Schengen-enâmân, pyehtih rastaldittiđ rijjâ staatâi koskâsii rääji vääzin, jis sist ij lah mieldi tullamnáál täävvir. Persovnvuođâ kalga pyehtiđ tuođâštiđ jis virgeolmooš tom táttu, já nuuvtpa koválâš persovnkorttâ, om. passâ, kalga leđe fáárust.

Veikkâ Suomâ já Taažâ mätkiviestâviärmáduvah láá-uv luávdeeh, te Vääččir meccikuávlust já Paje-Paččvei aalmuglâšmeecist pyehtih leđe kávčáldâhvijđoduvah. Täärhist mätkiviestâviärmáduv luávdimvuođâ jieijâd puhelinoperaattorist. Ton lasseen ain láá sajeh, main mätkipuhelin ij tooimâ tâi suáituin láá hemâdâsah. Tággáár tiileest sáttá išediđ om. jis ucâluvá tiäváá tâi vááráá oolâ, jolgâ sajan já/tâi váldá puhelin SIM-koortâ meddâl etisuáitu ááigán. Kannat meid väldiđ huámášumán, et jieškote-uv mätkipuhelimij kooskâ láá iäruh kulluumist.

Hárjánem lasseen torvolâš vandârdem váátá huolâlii määđhi vuávám já kuávlu tile tiäđuštâllâm.
Mušte kyeđđiđ almottâs alnestâd, äigitavlustâd já kiäinuvuáváámijnâd jieijâd usteváid já aldaulmuid tâi ijjâdemsajasâd. Almoot máhđulâšvuođâi mield meid kiäinu- já äigitavlunubástusâin. Ävđintuvij kyessikirjijd lii meid pyeri čäälliđ saavâid. Kuávlu piäluštempalvâlus lii lahâaasâtlávt uárnejum, já toos finnee ohtâvuođâ etikuávdáá pehti. Almoot, ko lah peessâm merikiäčán, amas occeeh šoddâđ uuccâđ tuu tušij tiet. Piäluštempalvâlus vuolgât reekkig tušes ucâmijn. Mušte, et puhelinnummeer, moos etitábáhtusâin kalga vuossâmustáá suáittiđ, lii 112!
Kiđđâtulveh sehe keesi já čoovčâ rášuarveh pajedeh čácáduvâi čäcitaasijd, já nuuvtpa juuvâi rastalditmist kalga leđe tärkki.
Luuvâ lase torvolâšvuođâst já anokáálvuin Vandârdem ABC:st.

Meecist taarbâš tohálijd vandârdemriäiduid: káártá, kompas, telta, šooŋâmiäldásijd káárvuid, uáđđimseehâ, vuoššâm já tuárvi purrâmâš. Rievtis já rijttájeijee riäiduh sehe vandârdemhárjánem tähideh luhostum määđhi.
Fáárun kannat väldiđ meid vuosâišepakkeet já čuoškâmiirhâ.
Kannat toollâđ puhelin liegâsin já meid purrâmâš já juhâmâš fáárust. Tiätu puhelinmaalih iä tooimâ puolâšist, já nuuvtpa lii pyeri almottiđ kiäinuvuávám já äigitaavlu kiäsnii. Vâi mätkipuhelimest ij nuvâččii virde, te vääldi fáárun ovdâmerkkân värivirdekäldee, väriaaku tâi puáris puhelin, mast lii tuáimee akku.

Muotâ suddá kuávlust vyesimáánu loopâ räi.
Keesi puátá táválávt kesimáánu pelimuddoost, mut syelni-iijah sättih iđestiđ šoddâmpaje kaskoo-uv. Keesi já ijâttes ijjâ lii fiijnâ vandârdemäigi áinoošlajâsii čuovâs keežild.
Jonsahpeivi puáhtá meid čuoškâid puáđidijnis. Paalgâd lii äigi, kuás čuoškah, myevvireh, porruuh já polttijááh láá enâmustáá. Tot pištá porgemáánu loopâ räi.
Čoovčâ ivnevalje ađai ruške lii pyeremus muddoost čohčâmáánu loopâ peln já luándu ivnečáitáldâh juátkoo čohčâmáánu loopâ pel. Ruškeäigi já iivnij kirkkâdvuotâ miärášuvá iijâi čuáskum já keesi arvemere mield. Puáhtá keevvâđ nuuvt-uv, et čohčâšuármu possáád soovijd päljisin jo ovdil ivnevalje älgim.
Ääinig tiättoo enâmist čohčâ-roovvâdmáánust, já pissoo muotâ luávdá eennâm roovvâd-skammâmáánust – tot lii váhá ivveest kiddâ.
Ääigitásásumos tiäđu meccitiileest uážžu Avveel palvâlemsaajeest, Luándukuávdáš Siidast já Bioforsk Svanhovdist.

Piilola pálgást láá jotteeh ubâ kesimáánu ääigi – kii vaandârd, kii pivdá kyele tâi myerjee. Pokkâaaigijn ij pyevti sárnuđ, mut jonsahpeeivist porgemáánun já ruškeäigi láá pivnohumoseh vandârdemääigih.