Pänituoddâr historjá ja uáinámušah

Kulttuur já iäláttâsah

Pänituoddâr meccikuávlu kevttim vuáđudui vala muáddi ihečyeđe tassaaš koddepiivdon, miäccástmân já kyelipiivdon. Aanaar viestâr- já taveoosijn lijjii jo 1800-lovo aalgâst valjeest poccuuh tälviv, ko toh lijjii puásuisämmilij tälvikuáđuttemkuávluh. Keessiv poccuuh juttii Jieŋâmeerâ riidon kuodâdiđ já kuáttuđ čuoškâttes riddoin. Suomâ já Taažâ koskâsâš räjitoppâm ive 1852 eestij kuuloold ärbivuáválii jotteem kesi- já tälvikuátumij kooskâ, mon tiet maaŋgah puásuisämmilâšperruuh já -suuvah ucâluvvii ollásávt uđđâ eellimkuávloid Tave-Ruotân já -Suomân. Meiddei taan ääigi Pänituoddâr kuávlu lii noonâ puásuituálukuávlu, mast tuáimih Pänituoddâr, Avveel, Laapi, Kuivasalmi já Sallâvääri palgâseh. Puásuituálu lii-uv ohtâ kuávlu merhâšittee áigápuáđuin. Tast šaddee puáđuh já uálgiánsumáhđulâšvuođah tuálih siijdâin ässeid.

Onnáá peeivi Kuttoor sijdâ lii Pänituoddâr meccikuávlu áinoo saje, kost ääsih pirrâ ive. Siijdâ pirrâsijn láá puáris niijtoh, main maaŋgah nijttojeh vala-uv. Nijtoi šaddodâh oovdâst sehe algâalgâlii tavekuávlu nijttošaddoid já mäddin ulmui fáárust puáttám šlaajâid. Maađij Kuttoor siijdân rahtui ive 1959. Maađij olášutij president Kekkonen, ko eelij čuoigân kolliistâlmin Kuttoorist ive 1956.

Kollekuáivum lii kuáđđám uáli pisováid luodâid Pänituoddâr miäcán. Avveeljuuvâst kole kaavnâi vuossâmužžân staatâ tutkâmjuávkku ive 1868. Virgálâš staatâ kocceem kollekuáivum aalgij ive 1870, já siämmáá ive ruvnâ huksiittij Avveeljuuvâ taveriidon Kruunun Stationi -nommâsii táálu staatâ virgealmai kocceempargo išediđ. Kole uccii meiddei källeevuáđust já kuáivuttâhtoimâ lâi kuávlust eeliš 1900-lovo kyevti vuossâmuu ihelovo ääigi. Tuoi iheluuvij stuorrâ haavah iä kuittâg luhostum já toi pasâttâsah láá uáinámuššân já mušton ulmui peivinaharijn já iäljárvuođâst.

Päikkinoomâin

Pänituoddâr kuávlu päikkinoomâin puárásumoseh já algâalgâlumoseh láá stuorrâ juuvâi, javrij já tuoddârij noomah. Toi algâalgâlâš merhâšume lii innig harvii čielgiimist. Tááláá häämis päikkinoomah láá finnim maaŋgâi kielâi já kulttuurij ohtsii vaikuttâsâst. Algâalgâlâš anarâš- tâi orjâlâšnommâ lii távjá finnim syemmilii paldâlâsnoomâ, tâi noomah láá rievdâm sämikielâlii häämist tagarin, mii suápá pyerebeht syemmilii njáálmán. Kollekuáivooh láá adelâm pargosojijdis já aldaenâmáid ulmuid, tábáhtussáid tâi pääihi toobdon čujotteijee noomâid. Kuávlun varrim tavesämmiliih vist nomâttii tuodârenâmijd poccui já puásuituálun kullee nomâigijn. Vala tääl-uv noomah sättih mulsâšuddâđ káártá já kárttárähtee mield.

Uáinámušah

Avveeljuuvâ kolle-enâmijd kaavnâi virgálávt seenaat vuolgâttem tutkâmjuávkku čohčâmáánust 1868. Kollekuáivoi tuođâlâš ruámustem Avveeljuuvâ kuuvl šoodâi kyevti kiilu kole tiet, mii lâi tuidum muádi ohhoost čohčâkeesi 1869. Kuáivon láin oululâš Jakob Ervast já raahelâš Nils Lepistö, kiäh láin finnim opâidis Kaliforniast. Forgâ Avveeljuuvâ kulen lâi čyeđe almaa stuárusâš juávkku luhhoos iiskâdmin, já viiđâ ive ääigist juhâpiällás pajanii suullân neljilov hirsâ- já lavŋetuvážid.

Jo ive 1870 staatâväldi huksiittij Avveeljuhâriidon haldâšemsaje, Kruunun Stationi, kollekuáivum kocceem já haldâšem várás. Ruuvnâ haldâšemsaajeest virgeulmuuh tärhistii kollekuáivoi uuccâmluuvijd, viekkejii kavnum kole já perrii tast viäru staatân. Haldâšemsaje aktivlumoseh iveh lijjii 1870–1900, kuás tobbeen asâstellii enâmus muddoost 38 almajid.

Avveeljuuvâ kolletoidemsoojijn pargeldii keessiv 1870 ohtsis 335 olmožid. Ko toos luuvâi fáárun vala puoh virgealmaid, väldidmij omâsteijeid, kollekuáivoid já pođoiulmuid, te Avveeljuuvâ kollekuávluin orostellii tuoi aigij 500–600 olmožid. Ko Aanaar jieggâregisterist lijjii talle 659 olmožid, te Kuldal saatij leđe kaavpugij maŋa Tave-Suomâ stuárráámus čuákkipäikki.

Avveeljuuvâ Kuldal ivnáás historján kulá meiddei kuovsâkkâstutkâmušâi toimâsaijeen toimâm iivij 1882–1884. Ive 1882 Suomâ Tieđâakatemia algâttij näpikuávlu tutkâmohjelm, já toos kullee kuovsâkkâstutkâmušah tahhojii kyevti täälvi ääigi professor Karl Selim Lemström jođáttâsâst. Piättârlávttáá aalaa oolâ huksejui sierrejum veškisraŋgâkäämi, mast aainâs-uv oovtâ iijâ huámášii čuovâsuonnjâr paijaanmin ááimun. Tutkâmušah juátkojii vala čuávvoo täälvi, mut uđđâ aiccâmušah iä šoddâm.

Kuldal kevttim kiäppánij 1900-lovvoost, já 1920-lovo aalgâst rakânâsah lijjii hyenes oornigist. Kuldalist čáállám Suomen Kuvalehti kuástidij válduviistán uđđâ perrâdâhkáátu ive 1931, mut mudoi visteh lijjii aaitârdhánnáá. Lapin Kultala Säätiö algust Kuldal visteh tivoduvvojii Museovirgáduv kocceem vyelni iivij 1972 já 1982. Aalmugviste, liäibumviste já äitti lijjii nuuvt hyenes oornigist, et taid koolgâi tivodiđ puáris čuovâkuvij já sárgusij vuáđuld. Visteh tivoduvvojii vuáđulávt uđđâsist ive 2000.

Válduvisteest suullân 100 meetter keččin lâi tovle vyeligâš kyevtivistásâš vijnetuuvááš. Tot kočodui meiddei krouvin, saluunan tâi purâdemvisten. Ko kollekumeštâs nuuvâi, te vijneviste paasij kuárusin já liäggásij. Majemuuh-uv hiirsah luŋânii kuuloold suovvân ááimun ááimun vandârdeijei ja kollekuáivoi tuulâin.

Meccihaldâttâs huksij ive 1970 aalmugviste vuoluubel kyevtivistásii kámpá, mii tooimâi ävđin- já väridemtuppeen. Kámppá puolij ive 1995. Uđđâ tupe valmâštui ive 1996 válduviste nuorttiibel. Ton kyevti visteest nubbe tuáimá ävđintuppeen já nubbe väridemtuppeen.

Moberg Kuldal

Mobergoja lii Čuđejuuvâ siemin uálgijuuvâš. Ton pirrâsist kollekuáivumtoimâ lii lamaš iäljár jo paijeel 120 ihheed. Moberg Kuldal lâi algâalgâlávt kollekuáivuttâhuásusfinnoduv Prospektor Ab 1900-lovo aalgâst huksim tutkâmtoimâsaje. Maŋeláá tast láá lamaš maaŋgah kuáivooh já finnoduvah. Tááláá ääigi aldasijn lii Avveeljuuvâ áinoo kuáivuttâhpirrâdâh.

Mobergoja kámppá lâi 1970-lovo aalgâst liäggásmin. Iivij 1975–1976 já 1982 visteh tivoduvvojii Lapin Kultala Säätiö algust. Tááláá ääigi visteh láá meccihaldâttâs haldâšem vyelni.

Puáris stuorrâ váldukámppáást tivodui uási 1970-lovo loopâst ävđintuppeen. Kámpá nube keeji pasâttâsah uáinojeh vala viste paaldâst. Ijâstâllâmviste, mii lâi pyereeb oornigist, tivodui iivij 1975–1976, mut tot puolij ive 1993. Ovdii maali mield huksejum uđđâ kámppá valmâštui 1999. Šiljo puáris stuorrâ suovâsáávnán čahhii ohtân muáddlov sávnod. Tááláá ääigi visteh láá museočuosâttuvah já luuhâst.

Pahaoja Kuldal

Suáđigillâš Hannu Postila kuáivui Čuđejuuvâ piällást Pahaoja puotâ kole jo 1880-lovvoost. Toimâ kuávlust jođálmij, ko Lapin Kulta Oy huksij tohon toimâsaje ive 1925. Pahaojast keččâluvvojii 1920-lovvoost vuossâmuuh maašinkollekuáivumeh. Tohon jođettuvvojii ryevdirađepitáh, näppivoovnah já lievlâvuoimijn tuáimee mašineh. Sreeviimij puátuseh paccii kuittâg hiäijun. Kolle šoodâi uccáá já keeđgih hettejii mašináin porgâm.

Vistij lasseen tooimâst lii tááláá ääigi mušton puáris lievlâmaašin, mon iä kiergânâm väldiđ kiävtun ovdil Lapin Kulta Oy koŋkurs ive 1927. Lapin Kulta Oy nommâ ij kuittâg lappum historjást, ko Tornion Olut Oy skappui jieijâs haaldun noomâ kevttimvuoigâdvuođâ ive 1969. Tááláá ääigi Lapin Kulta lii aalmugijkoskâsávt-uv tobdos vuolâmerkkâ.

Pahaoja rakânâsah

Tááláš váldukámppá lii čuákkejum kyevti uásist. Kámpá juuvâ piälááš tupe vuojâttui kilomeetter keččin Vuijeminhaara njäälmist. Viäskár čižetpiälááš täkkiviste sáttá leđe šaddaaš 1900-lovo aalgâ peln. Kámpá olgočievâst lii Lapin Kulta Oy tooimâ áigásâš rađepittá, mii toimâttij mäliskiälu virge.

Pahaoja kámpáh liäggásii 1950- já 1960-lovoi ääigi, ko kollekuáivum váldutiäddu lâi sirdâšum Lemmei. Lapin Kultala Säätiö algust Museovirgádâh ornij 1970-lovvoost vistij tivvoom sehe káttus lievlâmašinân já Čuđejuuvâ hiäŋgušalde huksim. Čuđejuuvâst merkkejui meiddei 12 km kukkosâš päälgis Patatunturij kooskâ Avveeljuuvâ Kuldalân.

Pahaoja visteh láá tááláá ääigi Meccihaldâttâs haldâšem vyelni. Válduviste nubbe keeči tooimâi ive 2019 räi väridemtuppeen já nubbe ävđintuppeen. Taan ääigi viste lii museočuosâttâh.

Raahenpirtti

Algâalgâlávt raahelij merâalmai 1870-lovvoost rähtim kollekámppá lii Avveeljuuvâ máddáá peln, Palsinoja riddoost kaskoo kolletoidemkuávlu. Autoin piäsá keessiv suullân kilomeetter kiäčán uuveest. Päälgis jotá Palsinoja paaldâ vyeliviirdán. Taan ääigi tupe lii museočuosâttâh.

Ryettikuoškâ Kuldal

Ryettikuoškâ lâi tovle kollealmai aassâmpäikki já koskâmätkipäikki ko juuđij Kiro kylást ađai Avelist Kuldalân. Ryettikuoškâ lâi meiddei oovtâ uáli pegâlmâs kollealmaa ađai Heikki Kivekäs peivinaharij čuosâttâh. Sun varrij fastâ Ryettikuoškân 1910-lovvoost. Kivekäs huksiittij tohon stuorrâ kámpá, hiävuštaali já naavit já njaaskâi piäldu. Ton lasseen sun vuáđudij sááhá já hevvâlistemruustig. Kollekuáivum ij loopâst kannattâm tobbeengin já Kivekäs šoodâi sriijtâreeseept rievdâdmist faŋgâlân já jaamij tobbeen.

Ryettikuoškâ rakânâsâin válduviste lii tivodum vandârdeijei kiävtun. Mope visten kočodum tupe tuáimá Meccihaldâttâs huolâttâstuppeen. Moppe lâi italialâš-ruátálii sirkussuuvâ nieidâ, kote fiäránijdis puátusin šoodâi Sáámán já paasij tohon loppâahasis.