Avveeljuuvâ miällumkiäinu (70 km) kiäinučielgiittâs

Avveeljuuhâ nabdoo ohtân Suomâ muččâdumosijn miällumkiäinuin. Juuhâ lii mudágáá vaigâd já kuoškii. Tom pirâstittee enâduvah láá ruámšááh já meccilágáneh. Miällumkiäinu heivee meiddei algâttellee miälloid, nomâlávt tulveaigij ulguubeln. Miällumuási mii suosittâlloo, lii Kuttoorist Avelân (70 km).

Avveeljuuhâ lii meiddei kollehistorjalávt mielâkiddiivâš kuávlu. Kiäinu uáinámušah láá Avveeljuuvâ Kuldal Kruunun Stationi já Ryettikuoškâ. Ovdâmerkkân Avveeljuuvâ Kuldal museokuávlust puáhtá uápásmuđ moonnâm ihečyeđe áigásâš kolletoidemärbivuáhán sehe eres saajeest Avveeljuuvâ kuávlust onnáápeeivi kolletoidemân.

Kiäinučielgiittâs

Avveeljuuhâ lii cuáhi, uccááčácásâš já kiäđgáá. Tot lii kuittâg lyeštimtohálâš ubâ keesi ääigi. Puohâin kuoškâin Tovâskuoškâ räi kalga rahttâttâđ čahhiđ čääsivuálááš keeđgijd. Kiäinučielgiittâsâst váiluh motomeh njaveh, mut miällum tááhust tain ij lah kiäinučielgiittâs tárbulâš. Kiäinučielgiittâs luávdá Avveeljuuvâst Kuttoor já Avveel kooskâ, mon kukkodâh lii 70 km já alodâhiäru 82,5 m. Koskâmiärásâš kärŋivuođâkulme lii 1: 848 m. Suosittâlloo, et lyeštimkiäinu tutkoo ovdil lyeštim Saarnikönkääst já Tovâskuoškâst.

Kuoškâi aloduvah já kukkoduvah sehe uási noomâin vuáđuduveh Čäcihaldâttâs hydrografâlâš toimâttuv Avveeljuuvâ kukkodâhprofiilin. Vävliravvuuh vuáđuduveh eromâšávt kesi - syeinimáánust 1984 toohum tutkâmuššááid, kuás čääsi alodâh lâi iänááš koskâčääsi aloduvvâst. Penttimäigi lâi syeini - porgemáánu 1957. Kuoškâi luokittâs molsâšut kooskâst I - III. Ko čuávu kiäinučielgiittâs kalga mušteđ, et cuávis čääsi já eromâšávt tulve ääigi kiäinu kuoškah, njaveh já uási savonijn-uv láá aaibâs eres hámásiih.

Kiäinu-uásih

  • Kuttoor
  • Porttânjave 350 / 1,4 m, 1:250, 3 km
  • Porttâkuoškâ 1400 / 5,3 m, 1:264, 4 km
  • Timanttikievŋis 900 / 2,4 m, 1:375, 5,5 km
  • Väänäsnjave 700 / 1,6 m, 1:437, 7 km
  • Möllärkuoškâ 550 / 1,4 m, 1:393, 8 km
  • Särnikievŋis 700 / 3,5 m, 1:200, 9 km
  • Sormekievŋis 50 / 2,0 m, 1:250, 10 km
  • Penttiläkuoškâ 900 / 3,7 m, 1:243, 12 km
  • Äpiskievŋis 250 / 0,7 m, 1:357, 13,5 km
  • Korhoskuoškâ 1250 / 8,4 m, 1:148, 15 km
  • Sävnikuoškâ 150 / 0,8 m, 1:187, 17 km
  • Kuldalkuoškâ 350 / 2,5 m, 1:140, 18 km
  • Kolmoskuoškâ 350 / 1,3 m, 1:269, 19 km
  • Ruávinjaargâkuoškâ 200 / 0,8 m, 1:250, 20 km
  • Björklundkuoškâ 500 / 2,0 m, 1:250, 21 km
  • Grönholmkuoškâ 800 / 3,8 m, 1:210, 22 km
  • Merâalmaikuoškâ 200 / 1,0 m, 1:200, 23 km
  • Čuđejuvkuoškâ 700 / 2,4 m, 1:292, 24 km
  • Čuđejuvnjave 500 / 0,5 m, 1:1000, 26 km
  • Ryettikuoškâ 1400 / 6,5 m, 1:215, 27,5 km
    • paje 600 / 3,2 m, 1:187
    • vyeli 350 / 2,4 m, 1:145
  • Koškenjave 600 / 2,4 m, 1:250, 31, 5 km
  • Pelsinjave 150 / 0,8 m, 1:187, 33, 5 km
  • Päninjave 350 / 0,9 m, 1:389, 34,5 km
  • Erginjave 750 / 1,9 m, 1:395, 38 km
  • Hetanjave 600 / 1,4 m, 1:428, 39 km
  • Tovâskuoškâ 850 / 4,6 m, 1:185, 43,5 km
    • paje 200 / 1,2 m, 1:167
    • vyeli 250 / 3,1 m, 1:81
  • Läbispuálli 200 / 0,4 m, 1:500, 49 km
  • Pajekuoškâ 650 / 2,0 m, 1:325, 51km
  • Vyelinjave 700 / 2,2 m, 1:312, 53 km
  • Avveel 70km

Kuttoor

  • Juhâpellâst lii tuolbâdâs, mast kanottijd finnee älkkest čáácán. Kuttoor puotâ Pirttinjaaveest lii čääsi kulgâm rávhálâš já juuhâ lii Avveeljuuhân tijpâlávt cuáhi. Pirttinjave maŋa puátá s. 2 km kukkosâš rávhálâš uási, mast lii pyeri väldiđ tubdâmuš Avveeljuuvâ miälumân.

Porttânjave, 350 / 1,4 m, 1:250, 3 km

  • Vyeijimvävli lii kuávdoo juuvâ.

Porttâkuoškâ, 1400 / 5,3 m, 1:264, 4 km

  • Lyeštim algâttuvvoo uálgispele roobdâst, mast juátkoo vuossâmuu mookán kuávdášviirdán. Ko juuhâ kevlee uálgispel, te adeluvvoo kaanoot rievdâđ koskâvirdeest mokkepootân uálgispele rido alda. Ko mannoo čuávvoo uálgispel kevlejeijee mookán, te kalga sirdâšuđ mokkepoođâ uálgispele roobdâst kuávdášlinjâžân. Kuoškâi vyeli- ađai loppâuásih luáštojeh koskâlinjáá suulâin ucánjáhháá ton čišetpelni. Čuávvoo kuoškâ lii Juusolanjave, mon paajaakeččin juuvâ čišetpele riddoost láá Viktor Koivula kámpá já kolletoidáttuv pasâttâsah.

Timanttikievŋis, 900 / 2,4 m, 1:375, 5,5 km

  • Paječáálus tuálá siste Juusolanjave, Timanttikiävŋá já Åströmnjave, moh láá cuávis já kiäđgáás kuoškah. Muuhijn vuáijoo olgokevlij mield já njuálgusijn kuávdoo.

Väänäsnjave, 700 / 1,6 m, 1:437, 7 km

  • Algâttuvvoo koskâsárgást, muuhijn vuáijoo olgokevlij mield. Njave loppâkeeji suálui mannoo lappâd čišetpele. Njave lappâdmoonnâm maŋa kávnoo pivnuus čuovâkuvvimsaje čišetpele rido källee alne.

Möllärkuoškâ, 550 / 1,4 m, 1:393, 8 km

  • Algâttuvvoo uálgispele roobdâst, vuáijoo uálgispiäláá källei paaldâ. Kuoškâ loppâkeeji suálui mannoo lappâd čišetpele. Kuoškâ loppâuási lii cuáhi já voohâd.

Särnideijeekievŋis, 700 / 3,5 m, 1:200, 9 km

  • Suosittâlloo, et Särnideijeekievŋis tutkuuččij enâmistkeejân juuvâ uálgispele riddoost ovdil lyeštim. Riddoost uáinin lii kuoškâst čielgâsávt oinuumist čielgâ vävli. Kuoškuáivist lii rogge, mast uáinojeh muáddi kuheldâlâš keeđgi čääsi vyelni, aaibâs vuástáápiäláá källee maddust. Lyeštimkiäinu lii s. 1 m čääsivuálááš keđgij uálgispeln kanottist keejân, pajevirdeest keejân uáinoo kuávdoo virde stuorrâ ráptukeđgi, mon uálgispele vuáijoo. Ovdeláá mainâšum roge ij uáini pajevirde pelni, pic ton já tast orroo keđgij saje kalga miäruštâllâđ. Miäruštâllâm tiäivás, jis keeđgijd masa siihâstmáin mannoo lappâd uálgispele. Táágu pehti virde iššeed kaanoot lyeštimváávlán. Tergâdumos lii toollâđ kaanoot njuolgist mietiviirdán. Kuoškâ lii cuáhásumos kuoškuáivist já čiähukeđgij maŋa lii kieŋŋâl já korrâ ruossâpárudâh.

Sormekievŋis, 50 / 2,0 m, 1:250, 10 km

  • Kiävŋá paajaškeeči uáinoo pyereest kanottin. Uálgispiäláá riddoost uáinoo keđgiliäijá, mii luáštá njuáidusávt juuhân. Algâttuvvoo aaibâs čišetpele roobdâst. Vyeijim čišetpeln s. 100 m, mon maŋa čuopâstuvvoo uálgispel s. 5 meetterkeš riddoost, mon muddoost luáštoo kuoškâ loopân. Kuoškâ loppâuásist lii ruossâ- já hiävupárudâh. Sormekiävŋá maŋa puátih Ruikasavvoon já Ruikamokke, mon čišetpele riddoost lii ohtuunisorroo Unto Koivusii kámppá.

Penttiläkuoškâ, 900 / 3,7 m, 1:243, 12 km

  • Penttiläkuoškâ tuálá sistestis nuuvt pajeuási Penttiläkuoškâi (450 / 1,8 m, 1:250) ko ton masa tállân čuávvoo Saarikorva (200 / 1,4 m, 1:187). Penttiläkuoškâ álgá tállân Koivusii kámpá vuoluubeln. Algâttuvvoo uálgispele rido aldasijn. Vuáijoo uálgispeln s. 100 meetterid, mon maŋa válduvirde já vyeijimvävli sirdâšuveh čišetpel. Penttiläkuoškâ vyeliuási lii kiäđgáá já cuáhi. Saarikorva lii cuávis já kiäđgáás kuoškâ. Juuvâ suálui mannoo lappâd čišetpele. Anelinkorva (150 / 0,8 m, 1:187). Anelinkorva lii uánihis kievŋislágán kuoškâ. Vuáijoo uálgispele rido alda.

Äpiskievŋis, 250 / 0,7m, 1:357, 13,5 km

  • Algâttem já vyeijimvävli kuávdoo. Keeđgih. Äpisjuvnjälmi.

Korhoskuoškâ, 1250 / 8,4 m, 1:148, 15 km

  • Algâttuvvoo uálgispele roobdâst, vuáijoo suullân 500 m suolluu puotâ. Suolluu maŋa juuhâ kobdán já cuáhu, válduvävli jotá juuvâ čišetpele ridobeln. Táágu pehti juuhâ lii cuáhi já kiäđgáá. Keeđgijd ferttee korvâččiđ, mut iänááš kalga pisottâllâđ juuvâ čišedpele ridobeln kuoškâ loopâ räi.

Sävnikuoškâ, 150 / 0,8, 1:187, 17 km

  • Sävnikuoškâ kuoškuáiván uáinoo Kuldal hiäŋgušalde. Lyeštim algâttuvvoo aaibâs uálgispele riddoost já hiäŋgušalde vyelni kalga sirdâšuuškyettiđ čišetpel, mast ain Kuldal riidon. Kuldal riddoost láá siemin keeđgih já toos lii pyeri laddiđ. Kuldalist lii ävđin- já láigukámppá.

Kuldalkuoškâ, 350 / 2,5m, 1:140, 18 km

  • Čáccáás kuoškâ, mast láá motomeh keeđgih sehe hiävupááruh. Algâttem já vyeijim uálgispele roobdâst. Kuldalkuoškâ maŋa puátá masa tállân Kolmoskuoškâ (350 / 1,3 m, 1:269).

Ruávinjaargâkuoškâ, 200 / 0,8 m, 1:250, 20 km

  • Ruávinjaargâkuoškâ aalgân lii káártán merkkejum njargâ, mut tuođâlávt tot lii suálui. Algâttem čišetpele riddoost källee uálgispeln, mast njuolgist vuálus.

Björklundkuoškâ, 500 / 2,0 m, 1:250, 21 km

  • Algâttuvvoo uálgispele riddoost. Vuossâmuš suálui mannoo lappâd čišetpele, mon máŋá kalga sirdâšuđ ulgispele rido alda. Oovdân puáttee kiäđgáás suálui mannoo lappâd uálgispele. Uálgispeln kalga sirdâšuđ koskâviirdán, mon mield mannoo kidâ kuoškâ vuálá.

Grönholmkuoškâ, 800 / 3,8 m, 1:210, 22 km

  • Algâttuvvoo ucánjáhháá koskâlinjáá uálgispeln, mast koskâlinjâžân. Suálui mannoo lappâd čišetpele, aaibâs suolluu paaldâ. Suolluu vuoluubeln kalga sirdâšuđ uálgispele rido alda.

Merâalmaikuoškâ, 200 / 1,0 m, 1:200, 23 km

  • Kuávdoo juuvâ lii čielgâ vävli. Algâ- já koskâuási vuáijoo koskâvirdeest, loppâuási uálgispele rido paaldâ. Merâalmaikuoškâ maŋa luáštá Avveeljuuhân uálgispeln Čuđejuuhâ. Juuvâi ohtâmsaajeest lii šiev leirâpäikkituolbâdâs já s. 400 m Čuđejuhâpiällá pájás, nuorttâriddoost lii Liljeqvist huolâtmettum ävđintupe.

Čuđejuvkuoškâ, 700 / 2,4 m, 1:292,24

  • Algâttuvvoo já vuáijoo ubâ kuoškâ čišetpele rido alda (suullân 10 m riddosárgást).

Čuđejuvnjave 500 / 0,5 m, 1:1000, 26 km

  • Njave algâttuvvoo kuávdoo. Suálui mannoo lappâd uálgispele já ton maŋa puáttee källee čišetpele kuávdášvirde jođen.

Ryettikuoškâ 1400 / 6,5 m, 1:215, 27,5 km

  • paje 600 / 3,2 m, 1:187
  • vyeli 350 / 2,4 m, 1:145
  • Algâttuvvoo kuávdášvirdeest, mohheest vuáijoo kuoškâ uálgispele roobdâ, mast máccoo maasâd kuávdášviirdán. Ryettikuoškâ uáivušist juuvâ máddáápele riddoost lii mušton tovláá kollekuáivumääigist Liljeqvist jieŋâlmittee. Ryettikuoškâ kuldal lii kuoškâ vuoluubeln juuvâ taveriddoost. Laddiidittijn kalga váruttiđ keeđgijd. Ryettikuoškâst lii ävđin- já láigukámppá. Juuhâ cuáhu Ryettikuoškâ maŋa.

Kuivaniva 600 / 2,4 m, 1:250, 31,5 km

  • Kuávdoo.

Pelsinjave 150 / 0,8 m, 1:187 33, 5 km

  • Algâttuvvoo suolluu čišetpeln juuvâ čišetpele rido alda, mon maŋa čielgâ uáli lii uáinimnáál kuávdoo juuvâ. Njave maŋa uálgispeln lii Nulkkamukka. Riddokällei puotâ lii Avveel kole vuossâmuš kavnumsaje já ton kunnen cegâttum muštopääccis.

Hammasniva 350 / 0,9 m, 1:389, 34,5 km

  • Vuáijoo juuvâ uálgispele rido alda. Louhioja njäälmist lii tulâstâllâmsaje, já Louhioja ävđintupe lii Louhioja viestârriddoost, suullân 400 m Avveeljuuvâst Louhioja pajas.

Härkäniva 750 / 1,9 m, 1:395, 38 km

  • Vyeijimvävli lii juuvâ uálgispele rido alda.

Hetanjave 600 / 1,4 m, 1:428, 39 km

  • Njave algâuási vuáijoo kuávdášvirdeest, já Tomper táálu puotâ sirdoo juuvâ uálgispele roobdân.

Tovâskuoškâ 850 / 4,6 m, 1:185, 43,5 km

  • paje 200 / 1,2 m, 1:167
    Avžuuttuvvoo, et Tovâskuoškâ tutkoo riddoostläddin ovdilgo luáštoo vuálus. Pajeuási algâttuvvoo kuoškâ koskâsárgá čišetpele ridoost, mast váldoo njuálgu sunde kuávdoo juhâmohe. Keeđgih. Mohheest virde tuálvu kaanoot aaibâs juuvâ uálgispele rido alda, mast pajanuvvoo koskâviirdán. Koskâvirde kalga čuávvuđ nuuvt kuhháá ko kuoškâ vuoluupiälááš savvoon já vyelikuoškâ ciägu loppâuási lává uáinusist.
  • vyeli 250 / 3,1 m, 1:81
    Algâttuvvoo suullân 5 meetter keččin juuvâ uálgispele riddoost. Huámmáš, et rido alda piäsá iäskân, ko lii olláám kuoškâ vyeliuásán. Mut uálgispele rido aldasáid peessâm lii velttidmettum, ko kuávdoo vyelikuoškâ láá stuorrâ keeđgih. Vyelikuoškâ puáhtá lyeštiđ meiddei čišetpele rido alda, mut talle ij pyevti velttiđ ohtânmaanoost tábáhuvveid vuáđukuoskâttâsâid. Já tastoo kalga váruttiđ pajevirdeest keejân juuvâ kaskoo masa juo oinuuhánnáá orroo keeđgijd.

Läbispuálli, 200 / 0,4 m, 1:500, 49 km

  • Njuolgist. Laddimsaje lii juuvâ uálgispele riddoost.

Pajekuoškâ, 650 / 2,0 m, 1:325, 51 km

  • Njuolgist.

Vyelikuoškâ, 700 / 2,2 m, 1:312, 53 km

  • Njuolgist.

Avveel, Kuttoor - Avveel, 70 000 / 82,5 m, 1:848, 70 km

  • Laddimsaje tállán šalde maŋa juuvâ uálgispele riddoost. Vuodâs.

Jotteemohtâvuođah 

  • Kuttoor siijdân lii avdomaađij (9694), mätki Laanilist Ruávinjaargâmaađijjist (4, E75) lii 40 km. Kuttoorân ij lah linjâšavdo-ohtâvuotâ. Parkkisaje lii Kuttoor šalde paaldâst.

Kiäinu palvâlusah

Tulâstâllâmsajeh

  • Tulâstâllâmsajeh pajevirdeest vyeliviirdán: Kyläjokinjälmi, Äpisjuvnjälmi, Čuđejuvnjälmi já Louhiojanjälmi.
  • Staatâ enâmijn Paje-Säämist lii Meccihaldâttâs unnum tulâstâllâm enâmân koččâm riisijd já oovsijd keevtin sierânâs lovettáá. Lii tuoivâ, et aitârdum tulâstâllâmsajeh kevttuuččii ain, ko toos lii máhđulâšvuotâ.
  • Meccipuáluváruttâs äigin tulâstâllâm lii kieldum meiddei huksejum tulâstâllâmsoojijn. Mätkivuoššâm uážžu kuittâg kevttiđ.

Teltastâllâm

Ävđin- já väridemtuveh

Tuveh láá luvâttâllum pajevirdeest vyeliviirdán.

Eres palvâlusah